Rahakott puuga seljas

See eestlaste väljend võiks väga vabalt olla just kongolastelt laenatud. Kui kodust välja lähed, peab rahakott olema kui mitte puuga seljas, siis vähemalt väga paks! Raha jagatakse uksest ja aknast, paremale ja vasakule. Näiteks politseinikule, kes hoiab teised autod kinni ja laseb sinu oma läbi, siis noormehele, kes väidab, kui tuled oma pargitud auto juurde, et ta valvas seda, tegi kindlaks, et sellega midagi ei juhtuks. 500 franki ühele, 1000 teisele ja nii päeva jooksul kordi. Sest kordi ja kordi oled liiklusummikus või pargid autot ja alati on keegi "abivalmis" inimene olemas. Ühel päeval hüppas üks mees vastu meie autot (autod, mootorrattad ja nende vahel sõeluvad inimesed, kes tavaliselt tahavad sulle aknast midagi müüa - ükskõik mida: vett, mangosid, tomateid, päikeseprille, püksirihma, diivanipatja, käekella - moodustavad ühtse massi) ja kukkus sõimama nagu hull. Mõne minuti pärast (autod liiguvad sellises puntras sama kiiresti kui inimesed) oli ta juhiakna juures tagasi, vabandas ette ja taha, et ta ei teadnud, et madame Liliane on kuulsa Jack Vernaud' tütar, et tema parandab nüüd meelt ja aitab meid ummikust välja. Hakkas siis liiklust reguleerima, et pääseksime autoga liikuma. Ja kuidas sa jätad sellise heateo tasumata? Eriti kui see on ainus põhjus, miks selliseid "heategusid" tehakse. Ja nii on siin lihtsalt kombeks. 500 läks jälle. Seekord aknast ja vasakule.
No ja hindadest me üldse ei räägi. Soovid mõnusalt jahedas kohvikus maha istuda ja tassi latet juua? Ikka saab, kui sul on letile panna 5 USA dollarit. Või 8500 Kongo franki :)

Kommentaarid

  1. Unknown7. veebruar 2020, kell 00:05

    Anu,...Sa kirjutad lihtsalt nii hästi. Aitäh

    VastaKustuta
  2. Foods from A to Z15. veebruar 2020, kell 14:19

    Päris rikas peab seal Kongos olema ikka...rahakott puuga seljas, just nagu öeldud!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Seitsmes päev

Kujutis
Sajab. Õieti kallab, nagu troopikale kohane. Parem sadagu praegu, õhtuks on meil vaja kuiva ilma. On rahulik ja vihmauimane ennelõuna. Mulle on rahu hea, sest libisesin eile paljajalu märjal kivipõrandal ja tegin kukkudes ühele jalale natuke viga. Täna ja homme saan sellele rahu anda, esmaspäevast oleme jälle palju liikvel. Seminar on olnud imeline. Eilne õhtu oli minu ja Maile päralt ja - what an experience! Telk, äike, lingalakeelsed laulud ja põnevil kuulajad. Maile jagas nii tuliselt, et peale plaksutamise ja hõiskamise hüppas üks eriti kaasa elanud mees lausa püsti :) Praegu lähevad tüdrukud poodi vett tooma, seda kulub meeletult. Hommikul just mõtlesin meie püüdlike eestlaste peale, kes plasti väldivad. Milline tilk ookeanis! See riik siin upub plasti, tänavad on lamedaks sõidetud veepudelitega kaetud. Ja uusi pudeleid visatakse maha ja teeäärsetesse kraavidesse iga päev tuhandeid. Ja see on väga tagasihoidlikult öeldud.
Lisateave

Matkama!

Kujutis
Pärast väga pingelist eilset võtsime tänase vabaks ja läksime matkale. Pidada 36-kraadises kuumuses madame Lilianiga sammu oli paras katsumus. Loodusvaated on siin hingematvalt kaunid. Kontrast pöörase ja räpase linna ja lopsaka loodusega maakohtade vahel on meeletu. Linnas on lapsed autode ja motikate vahel kerjamas (meie arust eluga riskides, sest liiklus on ilma mingi süsteemita täiesti hullumeelne), aga maal sulistasid šokolaadipruunid põngerjad peaaegu sama pruunis jões, kilkasid ja möllasid. Me pole veel siinse ilmaga päris kohanenud ega rütmiga. Emotsioone ja muljeid on nii palju, uinuda on raske, aga hommikul väga vara läheb valgeks, pool kuus ja kell kuus löövad kuskil lähedal valjult ja pikalt kirikukellad, linnud püüavad üksteist üle laulda ja ongi uni jälle läinud. Aga see on tühiasi, oleme väga tänulikud selle erakordse võimaluse eest siin olla ja nii palju kogeda.
Lisateave