Elu elamused

Oh, kahe viimase päeva muljed on ülevoolavad! Aga kõik järjekorras. Teisipäev. Peale minu arvates maailma kõige ägedama naise, madame Liliane'i oleme leidnud veel väga armsaid sõpru. Ei mäleta, kas kirjutasin meie esimesest õhtusöögist liibanonlanna Rasha ja tema mehe Naderi juures? Teine paar on ka: Liibanonist pärit juuksur David ja ta imearmas kongolannast naine Dina, kes on ka meid kahel õhtul kostitanud (pildil koos Simkahga). Teisipäeval käisimegi Davidi juuksuritöökojas ja tundsime jälle igatsust Senka järele - need kaks meest on nii sarnased, isegi naeratavad ja naeravad ühtemoodi.
Siis käisime jälle kangaturul, sest Simkahle ja ps Dennile oli ka kleidiriiet vaja. See on ka omamoodi elamus. Higi voolab seal ojadena ja iga naine püüab sind "Madame! Madame!" hüüdes oma putkasse meelitada. Kui sa midagi ei osta, siis saab "Madame, madame" etteheitva tooni.
Pärast seda käisime Naderi laos (ta tegeleb ravimite hulgimüügiga), et koos temaga astuda vastu ühele ülekohtusele rünnakule. Ootame õigluse võitu!
Õhtul olime päris kaua tänavalastega, Simkah sai oma teismelisteigatsust leevendada :) Kuulsime, et pühapäeval oli politsei peaaegu juba kogudusetelgi juures kaks poissi kinni võtnud ja vangi pannud. Poisid magavad jõe ääres paatides ja politseinikud käivad neid kiusamas, tahavad raha. Vanglas saavad nad viilu leiba ja natuke vett päevas, omaksed peavad ise süüa tooma. Neil on aga ainult oma kambajõmmid, kes ise tänaval toitu kerjavad. Andsime poistele natuke raha, et nad saaks semudele vanglasse toitu viia. Nende treener Ideal kinnitas, et selles võib poisse usaldada, oma sõpradest hoolivad nad väga. Muidu oli tore aeg ja poisid õppisid üsna ladusalt ütlema "Tere, tere, vana kere!" Muuseas, koolis pole osa neist käinud, lugeda-kirjutada ei oska.







Kommentaarid

  1. Unknown14. veebruar 2020, kell 00:29

    Kas te tagasitulles hakkate tegema koolitusi, kuidas kotte ja muud raskemat kraami pea peal transportida. Pööningul saate selle koolituse läbi viia. Mina olen esimene õpilane :)

    VastaKustuta
  2. Unknown14. veebruar 2020, kell 04:31

    Ja head Sõbrapäeva teile ka sinna kaugele Aafrikasse. Soojad kallid Klairelt

    VastaKustuta
  3. Kristi14. veebruar 2020, kell 08:00

    Ilusat sõbrapäeva teile kõigile! Pea peal asjade tarimise koolitusele tuleksin isegi heameelega :)
    Ja veel. Kui te seal juba hoolega eesti keele õpetamise olete käsile võtnud, siis edasijõudnutele võiks õpetada näiteks väljendeid "jüriöö ülestõus" ja "hauaööõudus" - eestimaised vokaalid kõik kenasti koos :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Seitsmes päev

Kujutis
Sajab. Õieti kallab, nagu troopikale kohane. Parem sadagu praegu, õhtuks on meil vaja kuiva ilma. On rahulik ja vihmauimane ennelõuna. Mulle on rahu hea, sest libisesin eile paljajalu märjal kivipõrandal ja tegin kukkudes ühele jalale natuke viga. Täna ja homme saan sellele rahu anda, esmaspäevast oleme jälle palju liikvel. Seminar on olnud imeline. Eilne õhtu oli minu ja Maile päralt ja - what an experience! Telk, äike, lingalakeelsed laulud ja põnevil kuulajad. Maile jagas nii tuliselt, et peale plaksutamise ja hõiskamise hüppas üks eriti kaasa elanud mees lausa püsti :) Praegu lähevad tüdrukud poodi vett tooma, seda kulub meeletult. Hommikul just mõtlesin meie püüdlike eestlaste peale, kes plasti väldivad. Milline tilk ookeanis! See riik siin upub plasti, tänavad on lamedaks sõidetud veepudelitega kaetud. Ja uusi pudeleid visatakse maha ja teeäärsetesse kraavidesse iga päev tuhandeid. Ja see on väga tagasihoidlikult öeldud.
Lisateave

Rahakott puuga seljas

Kujutis
See eestlaste väljend võiks väga vabalt olla just kongolastelt laenatud. Kui kodust välja lähed, peab rahakott olema kui mitte puuga seljas, siis vähemalt väga paks! Raha jagatakse uksest ja aknast, paremale ja vasakule. Näiteks politseinikule, kes hoiab teised autod kinni ja laseb sinu oma läbi, siis noormehele, kes väidab, kui tuled oma pargitud auto juurde, et ta valvas seda, tegi kindlaks, et sellega midagi ei juhtuks. 500 franki ühele, 1000 teisele ja nii päeva jooksul kordi. Sest kordi ja kordi oled liiklusummikus või pargid autot ja alati on keegi "abivalmis" inimene olemas. Ühel päeval hüppas üks mees vastu meie autot (autod, mootorrattad ja nende vahel sõeluvad inimesed, kes tavaliselt tahavad sulle aknast midagi müüa - ükskõik mida: vett, mangosid, tomateid, päikeseprille, püksirihma, diivanipatja, käekella - moodustavad ühtse massi) ja kukkus sõimama nagu hull. Mõne minuti pärast (autod liiguvad sellises puntras sama kiiresti kui inimesed) oli ta juhiakna juures ta
Lisateave

Matkama!

Kujutis
Pärast väga pingelist eilset võtsime tänase vabaks ja läksime matkale. Pidada 36-kraadises kuumuses madame Lilianiga sammu oli paras katsumus. Loodusvaated on siin hingematvalt kaunid. Kontrast pöörase ja räpase linna ja lopsaka loodusega maakohtade vahel on meeletu. Linnas on lapsed autode ja motikate vahel kerjamas (meie arust eluga riskides, sest liiklus on ilma mingi süsteemita täiesti hullumeelne), aga maal sulistasid šokolaadipruunid põngerjad peaaegu sama pruunis jões, kilkasid ja möllasid. Me pole veel siinse ilmaga päris kohanenud ega rütmiga. Emotsioone ja muljeid on nii palju, uinuda on raske, aga hommikul väga vara läheb valgeks, pool kuus ja kell kuus löövad kuskil lähedal valjult ja pikalt kirikukellad, linnud püüavad üksteist üle laulda ja ongi uni jälle läinud. Aga see on tühiasi, oleme väga tänulikud selle erakordse võimaluse eest siin olla ja nii palju kogeda.
Lisateave