Sünnipäev

Ps Denni sünnipäeva hommikul oli üks eriti armas hetk, mis on jäädvustatud kahjuks ainult meie mälus. Meil olid mõned õhupallid ja Simkah oli toonud kaasa lähedastelt õnnitluskaardid ja kui lauda istusime, astusid köögist söögituppa Eritie ja Kristoph, mõlemal valged tööülikonnad seljas ja viimasel lilleline põll nende peal, ja laulsid oma keeles sünnipäevalaulu. Armsad poisid!
Lilane otsustas meid loodusesse vìia ja no need kaks päeva (välja sõites me veel ei teadnud, et ööseks jääme) olid e-ra-kord-sed!!! Unustamatud! Oh, need külateed ja väikesed savimajad ja šokolaadipruunid lapsed meile lehvitades ja autole järele joostes: "Mundele, mundele!" See tähendab valget inimest. Ahjaa, üks mees ütles meie kohta - vist kunstiturul - et me oleme nii valged ja nii ilusad nagu inglid :) Eksole.
Ringreisil peatusime esmalt kunagises belglaste rajatud misjonijaamas, praegu on see kõik kohalike käes. Lapsed jooksid "Mundele, mundele!" hüüetega meie juurde ja ps Lilian ei jätnud kasutamata võimalust midagi õpetada :) Ta ütles, et meie ei kutsu neid ju "must, must" ja et viisakas suhtlemises pöördutakse üksteise poole "monsjeur" ja "madame" :)
Haigla ... ei oskagi selle kohta midagi öelda. Nii siin lihtsalt on. Saime käia paaris palatis, kus olid emad beebidega, mõni laps võis olla juba ehk paarikuune. Koju ei lasta, sest haiglaarve ( umes 70 dollarit) on maksmata. Kui perekond toidu ja rahaga ei tule, siis ma tõesti ei tea, mis neist saab.
Lõpuks maandusime Mbuela vabaajakeskuses, kus on restoran, kahesed majakesed, bassein, mängu- ja spordiväljakud. Sõime hiiglasliku mangopuu all lõunat. Ja et meie erakordsele autojuhile Lilianele - ja siinset liiklust ei ole võimalik ette kujutada, see on kaos, mis hoiab su kõik lihased pinges, kuni auto on pargitud - oleks olnud peatne tagasisõit liiga ränk, otsustasime üsna röövellikust hinnast hoolimata ööbima jääda. Ja see oli parim otsus, sest muidu oleks me ilma jäänud järgmise päeva erakordsetest seiklustest!