Zongo





Oh, tänu Maikole sain lõpuks netti!!! Kaks päeva tuli ilma läbi ajada, sest mu telefon ei pääsenud jagatud võrku ja Eritie käis hommikul mulle netti ostmas, aga see pole aktiviseerunudki ja esindusse helistades öeldi, et ilmselt kulutasin selle 1 GB päeva jooksul märkamatult ära. Whaat?! Sinna see 8 dollarit läks. Nüüd kasutan Maile datat.
Kõige vapustavamast päevast on rääkimata. Neljapäev, 13. veebruar. Võtsime hommikul suuna Zongo kose poole, oranžikas külavahetee viis läbi väikeste külade. Oleksime nagu sattunud ajaloolisse aega. Väikesed savimajakesed palmilehtedest katustega, šokolaadipruunid lapsed ja emad õues toimetamas. Hommikul olid teeääred täis põldudele minevaid inimesi, kellel kauss, kellel korv, kellel kõblas, kellel matšeete pea peal Mõnel laps käe otsas või seljas. Õhtul, kui tagasi sõitsime, liikusid nad samamoodi kodu poole tagasi, ainult et kausid täis köögivilja, ühe söödava puu lehti ja hagu. Mõne aja pärast oli juba igal õuel lõke üles tehtud, tulel potid õhtusöögiga. Üle külade heljus lõkkelõhn. Kõik inimesed, eriti muidugi lapsed, lehvitasid meile, kui mööda sõitsime. See kõik oli vapustav, unustamatu kogemus!
Teine unustamatu oli Zongo kosk. Giid viis meid mööda kitsaid radasid kose juurde ja hakkas lingala keeles vett meie peale hüüdma. Ja siis se tuli :) Hetkega olid kõik kaltsmärjad.
Kontrastid on siin meeletud! Kui vapustavalt kaunis on siinne loodus ja kui meeletult räpakas on linn!
Eile pesime aknaid ja koristasime, Simkah tegi pannkooke. Kuumus oli eile talumatu ja füüsilist tööd ei suudetagi seepärast teha. Õhtul olimegi üsna kurnatud olemisega. Reedeõhtune piiblitund oli siiski väga äge ja pärast käisime ilusas pitsakohas, mis oli sõbrapäeva puhul paarikesi täis, naised nii üles löödud, enamik komberdas liiga kõrgetel kontsadel, milleda normaalselt kõndida polekski olnud võimalik. Tänaval põles prügihunnik, aha sellest mööda minnes ja kõrge betoonseina väravatest sisse astudes avanes ... Euroopa. Aga mis te hindadest arvate? Kaks pitsat ja 4 jooki (mahl v koola) kokku 80 dollarit. Crazy, ah?


Kommentaarid

  1. Foods from A to Z15. veebruar 2020, kell 14:39

    Aitäh ikka ustavalt kirjutamast ja pilte jagamast! (Lugesin korraga nädala portsu ära, jupp aega jäi vahele kuna käisime vahepeal NY's Ehale õnne soovimas.)
    Millised kogemused ja kui silmiavav...nii suur tööpõld millest oma mõistusega ilmselt kuidagi kinni ei hakka, olge juhitud ja hoitud! 💗

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Seitsmes päev

Kujutis
Sajab. Õieti kallab, nagu troopikale kohane. Parem sadagu praegu, õhtuks on meil vaja kuiva ilma. On rahulik ja vihmauimane ennelõuna. Mulle on rahu hea, sest libisesin eile paljajalu märjal kivipõrandal ja tegin kukkudes ühele jalale natuke viga. Täna ja homme saan sellele rahu anda, esmaspäevast oleme jälle palju liikvel. Seminar on olnud imeline. Eilne õhtu oli minu ja Maile päralt ja - what an experience! Telk, äike, lingalakeelsed laulud ja põnevil kuulajad. Maile jagas nii tuliselt, et peale plaksutamise ja hõiskamise hüppas üks eriti kaasa elanud mees lausa püsti :) Praegu lähevad tüdrukud poodi vett tooma, seda kulub meeletult. Hommikul just mõtlesin meie püüdlike eestlaste peale, kes plasti väldivad. Milline tilk ookeanis! See riik siin upub plasti, tänavad on lamedaks sõidetud veepudelitega kaetud. Ja uusi pudeleid visatakse maha ja teeäärsetesse kraavidesse iga päev tuhandeid. Ja see on väga tagasihoidlikult öeldud.
Lisateave

Rahakott puuga seljas

Kujutis
See eestlaste väljend võiks väga vabalt olla just kongolastelt laenatud. Kui kodust välja lähed, peab rahakott olema kui mitte puuga seljas, siis vähemalt väga paks! Raha jagatakse uksest ja aknast, paremale ja vasakule. Näiteks politseinikule, kes hoiab teised autod kinni ja laseb sinu oma läbi, siis noormehele, kes väidab, kui tuled oma pargitud auto juurde, et ta valvas seda, tegi kindlaks, et sellega midagi ei juhtuks. 500 franki ühele, 1000 teisele ja nii päeva jooksul kordi. Sest kordi ja kordi oled liiklusummikus või pargid autot ja alati on keegi "abivalmis" inimene olemas. Ühel päeval hüppas üks mees vastu meie autot (autod, mootorrattad ja nende vahel sõeluvad inimesed, kes tavaliselt tahavad sulle aknast midagi müüa - ükskõik mida: vett, mangosid, tomateid, päikeseprille, püksirihma, diivanipatja, käekella - moodustavad ühtse massi) ja kukkus sõimama nagu hull. Mõne minuti pärast (autod liiguvad sellises puntras sama kiiresti kui inimesed) oli ta juhiakna juures ta
Lisateave

Matkama!

Kujutis
Pärast väga pingelist eilset võtsime tänase vabaks ja läksime matkale. Pidada 36-kraadises kuumuses madame Lilianiga sammu oli paras katsumus. Loodusvaated on siin hingematvalt kaunid. Kontrast pöörase ja räpase linna ja lopsaka loodusega maakohtade vahel on meeletu. Linnas on lapsed autode ja motikate vahel kerjamas (meie arust eluga riskides, sest liiklus on ilma mingi süsteemita täiesti hullumeelne), aga maal sulistasid šokolaadipruunid põngerjad peaaegu sama pruunis jões, kilkasid ja möllasid. Me pole veel siinse ilmaga päris kohanenud ega rütmiga. Emotsioone ja muljeid on nii palju, uinuda on raske, aga hommikul väga vara läheb valgeks, pool kuus ja kell kuus löövad kuskil lähedal valjult ja pikalt kirikukellad, linnud püüavad üksteist üle laulda ja ongi uni jälle läinud. Aga see on tühiasi, oleme väga tänulikud selle erakordse võimaluse eest siin olla ja nii palju kogeda.
Lisateave